Matkasarja formaat loob võimaluse sihtkohta külastada kahe nädala jooksul. Registreerimine toimub kodulehe avalehel asuva lingi kaudu.
Igal matkal loositakse registreerunute vahel välja 5 Tartu Rattamatkade hooaja tassi ja kooliõpilaste vahel kaks Kommipommi kommikasti.
2023 hooaja matkaD
Alustame oma matkahooaega Tartu linnas ja hakkame märkama ning koguma kultuuririkkust .
Rattaga Raadi avastamine on põnev – kuigi sihtkoht pole kaugel, siis tiirutamist ja vaatlemist jätkub kauaks, sest Raadi park on üks eredamaid pargikujundusi Eesti mõisaparkide ajaloos.
Ülemine park on osa ajaloolisest Raadi mõisapargist, kus on valdav algne lahendus. Pargi alal paiknevad ERM-i hoidlad, veetorn, jääkelder ja restaureeritud piirdemüür. Alumise, inglise stiilis pargi kõrvale rajati 1923. aastal Tartu Ülikooli dendropark, kus põhirõhk asetati liigirohkusele.
Raadi mõisapargis on praegu avatud esinduslik monumentaalskulptuuride näitus, esimene selletaoline Eestis. Mõisapargi territooriumil eksponeeritakse 16 skulptuuri, millest kümne autoriks on Pallase Kunstikooli üks asutaja, pikaaegne õppejõud ja direktor Anton Starkopf.
Raadi mõisapark on avatud iga päev kell 7-22 ja selle külastamine on tasuta. Skulptuuripargile saab ligi kas Narva maanteelt läbi mõisa peaväravate või ERM-i poolt.
Lisaks skulptuuripargile tasub tutvuda dendropargiga ning väisata Raadi uusarendusi, mis on meie ehituskultuuri osaks. Aega tasuks varuda ka ERM-i külastamiseks.
Tähelepanu! Selle matka sihtkohas ei eksponeerita TRM bannerit.
Kontrollküsimus: Raadi mõisapargis on avatud monumentaalskulptuuride näitus – esimene selletaoline Eestis. Rotundi ja treppide juures asub skulptuur nr 16. Mis on selle skulptuuri nimi?
Spordihallis asub pallimängude saal ja kaks jõusaali. Õuealal kaks korvpalliväljatut, rularamp, discgolfi rada, rannavõrkpalli plats ja pinksilaud. Päris pikk nimekiri, eks ju!
Kõrvekülas asub veel Põhikooli staadion ja spordisaal.
Kontrollküsimus: Kõrveküla spordihoone peaukse kohale, hoone välisseinas asuvale sillusele, on ammustel aegadel kirjutatud tekst. Kirjutatud sõnad kumavad värvikihi alt.
Mis sinna on kirjutatud?
Nõo on Tartumaal tuntud spordikants. Kes käinud, see näinud.
Nimetamist ja vaatamist väärivad Nõo Spordikooli staadion, Nõo discgolfi õpperada, Nõo paisjärve võrkpalliväljak, Nõo miniarena, jõulinnak, Nõo veskijärve ujumisala (ujuv sild koos treppredelitega), Nõo Discgolfi park vallamaja ümbruses ja loomulikult Rannahall, mis on Lõuna-Eestis ainulaadne spordisaal, sest seal on põrandaks 630 ruutmeetrine liivakast. Rannahallis ei puhu kunagi tuul ega saja vihma, seal on aastaringselt soe, et tegeleda erinevate rannaspordialadega, pidada firmade spordipäevi, sõpruskonnaga rannapidu või laste sünnipäevi.
Nimetamist väärib veel Nõo-Elva kergliiklustee, mis pole tegelikult spordirajatis, kuid siiski on.
Kokkuvõtteks võib nentida, et Nõo on üks sportlik vald ja Liikumisaasta raames toimub seal palju üritusi. Rohkem infot www.noosport.ee.
Üheteistkümnenda matka sihtkohaks on Nõo Veskijärve ääres paiknev rannaala.
Kontrollküsimusele leiate vastuse rannaalal paikneva riietuskabiini seinal olevalt sildilt.
Kontrollküsimus: Nõo Veskijärves on kaks saart. Mis on nende omavaheline kaugus (meetrites)?
Kontrollküsimusele leiate vastuse Nõo Veskijärve puhkealal paikneva riietuskabiini seinal olevalt sildilt.
Järgmise matka sihtkohaks on Ilmatsalu spordirajatised. Koolimaja juures on korvpalliväljak, rularamp ja BMX rada, kuid põigake sisse ka Noortekeskuse juurde. Sealt leiate vastuse kontrollküsimusele. Kel mahti ja jaksu külastab ka Ilmatsalu matkarada. Liikumisaasta ju!
Ilmatsalu Noortekeskus on üks tegus koht, kus noortele loodud võimalusi sportlikeks harrastusteks – seal on discgolfi rada, kossulaud, rularamp ja pinksilaud. Kõik nad leiavad Ilmatsalu noorte poolt kasutaust.
Haldusreformi järgselt Tartu linnas paiknev Ilmatsalu Noortekeskus on mõeldud noortele vanuses 7-19 eluaastat. Kõik noortekeskuses toimuvad tegevused on noortele tasuta ja avatud osalusega.
Ilmatsalu noortekeskuse fookus keskendub kõikidele võimetekohase aktiivse liikumise propageerimisele – korraldatakse orienteerumisi ning matkasid, suvisel hooajal on olenemata päevast võimalik mängida disc golfi ning harjutada tasakaalu slackline’il. Ja nagu eelpool mainitud, siis ka korvpalli ja pinksi mängida ning rularambil oma oskuseid lihvida.
No ja siis veel see uus kergliiklustee Tartust kuni Ilmatsaluni – seda peab ju ise testima 😊. Maanteeliiklusest eraldatud jalg- ja jalgrattatee rajati kolme kilomeetri pikkune ja kolme meetri laiusena. Kergliiklusteelt saab ohutult maantee kõrval asuvate tõmbekeskuste juurde (Rahinge järv ja ekstreempark). Koos jalgteega ehitatati ka kaasaegne valgustuslahendus ja paigaldati erivalgustus ülekäigukohtadele. Välja ehitatati kaks puhkekohta, kuhu paigaldatati pingid ja prügikastid ning rekonstrueeriti bussipeatused.
Kontrollküsimus:
Ilmatsalu Noortekeskuse juurest algab discgolfi rada ja sinna on ka paigutatud raja infotahvel. Tekstiosa lõpus on kirjeldatud discgolfi hea tava. Viimane rida: ESINDA SPORTI – ole positiivne ja vastutav. Mis on selle alajaotuse viimane lause?
Postimees kirjutas 2012 aasta oktoobris, et Tartu lähistel Haaslava vallas avatakse tuliuus Lange krossirada. Toona ütles Lange Motokeskuse rajaja ja omanik Lauri Rooriorg, et see rada on sündinud tippkrossimeeste nõuannete järgi ning julges nimetada uut keskust Baltikumi moodsaimaks. Täna presenteeritakse Lange Motokeskust, kui Põhjamaade suurimat ning kujutage ette – see asub vaid 9 km kaugusel Tartu linna piirist, Eesti Lennundusmuuseumi kõrval.
Käesoleva aasta juunis peeti seal Maailmameistrivõistluste etapp külgkorvide motokrossis ja Quadide EM ning lisaks veel palju huvitavaid võistluseid. Tasemel võidusõite toimub seal igal aastal. Lange rada on krossisõitjate jaoks suhteliselt tehniline, kus väga palju puhata ei saa. Mõnest hüppest võib lennata kuni 40 meetrit ning seda juba tasub vaatama minna.
2018. aasta kevadel avati Lange Motokeskuses Lõuna-Eesti pikim kardirada. Kardirada on 1015 meetri pikkune ning 9 meetri laiune, mis sisaldab põnevaid looduslike tõuse ning langusi, mis omakorda annavad adrenaliinirohkeid elamusi nii lastele kui ka täiskasvanutele. Põnevuse kruttimiseks on rajale paigaldatud fooridega ajavõtusüsteem, mis teeb igast sõidust põneva võidusõidu. Kardiraja valgustus annab võimaluse end proovile panna ka pimedamal ajal.
2020. aasta veebruarisl avati ca 5300 m² suurune sisekardihall, mis võimaldab sõita iga ilmaga. Kardiraja üldpikkus on 450 meetrit ning laius 6 meetrit. Sisehallis sõidavad ülimugavad Sodi RSX elektrikardid, mille juhtimine on lihtne nii algajale kui ka kogenud sõitjale. Korraga mahub rajale sõitma 8-10 inimest.
Lange Motokeskuses saavad elamuse nii harrastajad kui ka professionaalsed võistlussportlased. Väikestel lastel on võimalik teha oma esimesi ringid turvalisel kummiäärtega piiratud KTM rajal.
Lisaks pakutakse võimalust meeldejäävate sündmuste korraldamiseks konverentsisaalis ning lõõgastumiseks saunas või avara terrassiga kohvikus.
Rohkem: https://langemotokeskus.com/
Aasta tagasi (29.07.2022) avati Luunjas jõesadama kõrval Emajõe-äärne puhkeala, mille keskmeks on nelja rajaga väliujula.
Luunja uus väliujula asub peaaegu kuuehektarilisel puhkealal, kuhu lisaks ujulale on rajatud erinevad vaba aja veetmise kohad.
Väliujula rajamise vajadus tekkis seetõttu, et lähedalasuv Emajõgi on vooluveekogu ning seepärast tunti vajadust koha järele, mis oleks turvaline väikestele lastele ja neile, kes ei oska hästi ujuda.
Väliujulas on olemas veevahetus Emajõega ja teist sellist lahendust Eestis ei ole.
Vaata ka: https://www.err.ee/1608671017/luunjas-avati-uus-valiujula
Luunja jõesadam ja seda täiendav puhke- ja spordiala on kujunevas sadamate võrgustikus väljapaistev oma paiknemise poolest otse Luunja keskses alevikus, ühelt poolt endise mõisasüdame hoonete ja pargi kõrval ja teiselt poolt Emajõe lammi täiesti looduslikul ja seda arvestatavalt kujundatud maastikul. Ühelgi sadamal pole nii suurt ümbritsevat ala, kus saaks puhata, telkida, sportida. Luunja väliujula on Emajõe lähistel tänase päeva seisuga unikaalne.
Rahinge Veeparki ja ujumiskohta teavad paljud – oleme varem seal käinud ja imetlenud nii paisjärve, kui Vakepargi atraktsioone. Rahinge veepargi alale, vahetult suure kupli kõrvale, on uuendusena rajatud rannatennise väljakud.
Rannatennis on päristennise uus spordiala. Erinevalt tennisest puudub rannatennises pallipõrge. Ka reketid on omapärased ja neil puudub keelestus. Rannatennist mängitakse rannatennise pallidega mis sarnanevad poolpehmete tennisepallidega. Võib öelda, et rannatennises on natukene tennis, natukene sulgpalli ning ka võrkpall.
Rannatennise mängimiseks piisab sellest, kui sul on läheduses mõni rannavolleplats (asja ajab ära ka muruplats), rannatennisereketid, mängimiseks vajalikud pallid ning paariline või paarilised kellega mängu nautida.
Tartus organiseerib rannatennisetreeninguid Spordiklubi Beach Tennis Tartu ning korraldab erinevaid demopäevi ja võistlusi Tartus ning selle lähiümbruses. Soovi korral tulevad ja korraldavad nad kasvõi sinu koduaias või sinu ettevõtte suvepäevadel vahva rannatenniseturniiri.
Reeglitest:
Punktide lugemine on sarnane tennisele. Punktiarvestus algab arvust 15. Teine sama mängija või paari punkt on 30, kolmas 40 ja neljanda punktiga saadakse geimivõit, aga seisul 40-40 on rannatennises otsustav punkt, mitte kahe punkti vahega. Mängitakse kolmest parem sett, sett koosneb kuuest geimist.
Kontrollküsimus: Rahinge Veepargi spordialale on rajatud rannatennise väljakud. Mitu väljakut seal on?
Saksa Ratsakool asub Sirgu külas, Luunja vallas, kaunis looduses. Rattaga jõuab sinna, kui pöörata Räpina maanteelt Luunja ristist Kavastu poole. Ratsabaas asub sealt paari kilomeetri kaugusel.
Alates 2008. aastast on Saksa Ratsakool *** tärni ratsakool, mis tähendab kõige kõrgemat hinnangut.
Ratsakooli treeningutel osalevad nii noorema astme õpilased, lõpetades emade-isadega, kes ise hobuse selga hüppavad. Ratsakoolis on orienteeruvalt 60 õpilast.
Ratsakoolis tegeldakse peamiselt takistussõidu ja koolisõiduga ning vahel ka kolmevõistlusega.
Kõikide võistluste ajal on avatud kohvik. Õues on võistlusväljaku ääres eraldi majakene – Lille kohvik, mille kõrval on muruplats mängimiseks ning lõkkekoht grillimiseks. Rattamatkajaid oodatakse just selle majakese juurde.
Tähelepanu, kuna tegemist on ratsabaasi alaga, siis jalgrattad on vaja jätta sissesõidu juurde (u. 20 meetrit kohvikumajakese juurest).
Ratsabaasi juht Terje on lahke ja hea suhtleja – püüdke teda leida ja juttu puhuda 😊.
Lille kohvikust saab selle lahtioleku ajal osta nipet-näpet (mineraalvett, võibolla ka maasikaid ja jäätist. Võibolla veel midagi.)
Ulila sadam ja spordiplats asub Ulila alevikus, Elva vallas. Asula asub 2 km põhja pool Viljandi maanteest.
Ulila lugu on pikk ja põnev – märkimist väärib Ulila elektrijaam. Jaam sai valmis 1923 ja see kasutas kütusena turvast. Esialgu oli jaam Peeter Munale kuuluv eraettevõte, ent 1926 sai omanikuks Tartu linn. Peale Tartut varustas jaam elektriga ka Elvat ja Otepääd. Jaam lasti õhku 1944.
Mõned tolleaegsed taristu objektid on kasutusel ka veel tänapäeval. Näiteks Viljandi maanteel Elva jõge ületades võib paremal pool näha elektriliini teraskonstruktsioonist elektriposti.
Mainima peab veel ka seda, et Elva jõgi kandis kuni 1970-ndate keskpaigani Ulila jõe nime.
Enne sõda elas Ulilas üle 1000 elaniku, kes suveperioodil olid hõivatud turbatööstuses. Talvel aga toimetati teistes valdkondades. Väheteada on fakt, et Ulila Turbatööstus valmistas alltöövõtu korras Normale autode turvavöösid, mida kasutati tolleaegse Nõukogude Liidu autotööstuses. Talveperioodil valmistati Ulilas ka laste kelkusid ja Tartu Kammivabrikule kammide tupesid ning pesukorve.
1970.–80. aastatel oli Ulilas Tartu ümbruse populaarseimaid vabaõhuesinemiskohti – Ulila suveaed.
Nüüd aga teemaga tagasi liikumisaasta juurde. Elva vald koostöös Ulila Külaseltsiga on panustanud Ulila sadamaala arendamisse. Loodud on kelgumägi, turnimisala, rannavõrkpalli plats ning ujumisala. Ulilat saab seostada ka kalastamise ja kanuutamisega.
Lähte terviserajad asuvad Lähte alevikus, Tartu vallas. Radadele jõudmiseks tuleb sõita mööda Piibe maanteed kuni Lähte asulani, misjärel tuleb asula lõppedes keerata paremale ja sõita 200 meetrit, kuni jõutakse terviseradade alguseni.
Kaugus Tartust 15 km.
Lähtel on olemas erineva pikkusega radasid, mida saab kasutada nii suusatamiseks, jooksmiseks, kepikõnniks kui ka jalgrattaga sõitmiseks. 2,5 km ring on ka valgustatud. Raja juures paikneb ka vaatetorn. Pesemisvõimalused on lähedalasuvas Lähte spordihoones.
Lähtel asub spordirajatistest veel Lähte spordihoone ja staadion. Talvel rajatakse liuväli. 2021 aastal nimetati Tartu vald Eesti sportlikuimaks omavalitsuseks.
Vooremäe Tervisespordikeskus asub Roiu aleviku läheduses, Kastre vallas. Keskusesse jõudmiseks tuleb sõita Tartust Ülenurme poole ja keerata Soinastes vasakule Kurepalu ja Roiu suunas. Keskuse kaugus Tartu linnast on 17 kilomeetrit. Vooremäe Terviserajad on looduslikult kaunis kohas.
Vooremäe terviserajad on mõeldud aastaringeks kasutamiseks. Rajad sobivad nii jalutamiseks, jooksmiseks kui ka ratta- ja suusaspordi huvilistele. Keskuses asub ka Vooremäe Discgolfipark (18 rada). Paljud arvavad, et see on parim paik sportlike eluviiside harrastamiseks.
Selle aasta talvel valmis Vooremäel tervisespordikeskuse teenindushoone. Kahekorruselises majas on saun, pesuruumid, inventari laenutamise ruumid, seminariruum ning garaažid tehnika ja vahendite hoidmiseks. Hoones on ka vetsud, mis jäävad terviseradade kasutajatele avatuks ööpäevaringselt.
Kui oled jõudnud teenindushoone juurde, siis puhka terressil ja naudi looduse ilu. Premeeri end tassi kohviga (terressil asub Lavazza kohviautomaat) ja kuula vaikust.
Vapramäe maastikukaitseala paikneb Tartumaal Nõo vallas Tartu-Valga maantee ääres. Tartust tulijatel on sinna 20 ja Elvast 5 kilomeetrit. Vapramäe looduse-õpperaja pikkus on 3,6 km.
Vapramäe MKA on moodustatud 1959. a. riikliku looduskaitse alla võetud maastikku ilmestava järsunõlvalise vallseljaku ning metsakoosluse kaitseks. Kaitseala pindala on 99,4 hektarit.
Õpperada algab vana Tartu-Valga maantee äärest endisest Vapramäe bussipeatusest.Vapramäe looduse õpperajal saab mõnusa füüsilise koormuse vallseljakul kõndides, sekka saab lugeda legende Kalevipojast ning uudistada Põlismändi, Kuninga pärna, Kerikmäge ja palju muud.
Rohkem lugemist siit: https://vvvs.ee/et/vapramae/
Peame juhtima tähelepanu sellele, et rattaga ei ole Vapramäe radadel lubatud sõita – seega peame rattaid käekõrval lükkama.
Kontrollküsimus: Vapramäe õpperaja punktid on tähistatud roheliste, nummerdatud tulpadega, millele on kantud valge värviga üks kujutis. Mis kujutisega on tegemist? (Vastuse leiad Vapramäe loodusmaja stendi juures asuvalt tulbalt.)
Tõrvandi parkmetsa terviserada koosneb 1,3km valgustatud hakkepuidul jooksu- ja suusarajast ning 6 jõumasinaga jõulinnakust. Tegemist on vaikse ja rahuliku kohaga, kus saab ka rahulikult jalutades loodust nautida ja linnulaulu kuulata. (NB! Pöörake tähelepanu puudele paigutatud linnupesadele!)
Tõrvandi parkmets asub kohe Tõrvandi asula külje all. Terviserada asub Parkmetsa ja Näki teede vahelisel alal. Rattamatkajale juurdepääs on parem Näki tee poolt tulles.
Kontrollküsimus: Tõrvandi parkmetsa terviseraja äärde on rajatud jõulinnak kuue jõumasinaga, kus saab oma keharaskusega harjutusi teha. Millised neist on mõeldud koordinatsiooni treenimiseks? Vastuse leiad jõumasinatele paigaldatud kleebistelt.
2022 hooaja matkaD
Kurepalu küla
Kurepalu tekkis 19. sajandl popsikülana, 20 sajandil sai tuntuks peamiselt suvituskohana, sest ümbruskonnas on mitu suvilapiirkonda.
Külas asub Kastre vallamaja. Vald moodustati 2017. aastal Haaslava, Mäksa ja Võnnu valla ühinemisel.
Matka sihtpunktiks on Priiuse seltsimaja.
Erinevatel aegadel on seltsimajas näidatud kino, tegeletud näitemängu, koorilaulu ja rahvatantsuga. Samuti on sealn asunud raamatukogu ja lugemislaud.
Haaslava karskusseltsi "Priius" maja avati 1. augustil 1904. Maja ei ole aga mitte alati samasugune välja näinud. 1928. aastal toimus maja esimene suurem ümberehitamine. 6. mail pandi pidulikult paika seltsimaja juurdeehituse nurgakivi. Peeti kõnesid, õpetaja Kimmel Tartust pidas jumala-teenistuse ja seltsiliikmetele oli kaetud teelaud.
Detsembri lõpuks oli enamus töödest tehtud. Mitmel puhul kasutas meister Silla meie mõistes alltöövõtjate abi. Nii tegi jalutussaali ahju 18 krooni eest Vassili Bulkin, maja seinad šikatuuris 20 krooni eest Fjodor Jeršov, väiksemaid ehitustöid tegid kohalikud mehed Peeter Siimo, Juhan Pruuler ja Rudolf Palla. Ehitustööde üleandmine toimus 7. veebruaril 1929.
Sellega ehitus- ja korrastustööd ei lõppenud. Edasi saate lugeda siit: https://maaleht.delfi.ee/artikkel/69795545/kui-ametivoimud-panid-haaslava-rahvamaja-kinni?
2013. aastal jõudis lugejateni raamat „Haaslava karskusselts Priius". Kirjatöö eesmärk oli jäädvustada ja säilitada Haaslava valla kultuuripärandit.Läbivaks ja peamiseks teemaks on Haaslava karsklaste võitlus, nagu seda 100 aastat tagasi öeldi - „viinakuradi ja selle kummardajate vastu". Üks raamatu eksemplar läheb matka osalejate vahel loosimisele.
Soovitame Kurepallu sõita läbi Ülenurme, sest alates Reola ristmikust saab matkamiseks kasutada jalgrattateed.
Sojamaa küla
Matka sihtpunktiks on valitud Sojamaa küla ainuüksi seepärast, et küla läbides saab endale teha mõnusa rattaringi.
Jõgeva maanteed pidi välja sõites võib Võiblast pöörata vasakule ja mööda raudteeäärset kruusateed sõita kuni Soosilla raudteeviaduktini, sealt uuesti vasakule pöörates paistabki varsti Sojamaa. Edasi liikudes jõuab kilomeetri pärast Kärevere-Kärkna teele ja Kärknasse polegi sealt enam palju maad jäänud.
Kärknas võib lubada endale tanklapoest jäätise ja minna jalga puhkama Kärkna puhkekohta.
Kel mahti, pöörab sisse ka Kärkna kloostri varemete juurde ja inspekteerib koha üle. Säilinud on seal veidi kivivundamenti ja avastada saab ka ühe nõukaaegse jalakäiate kaarsilla.
Pikema ringi saab, kui sõita Lähteni ja siis Olerexi juurest vasakule pöörata.
Kontrollküsimusele saab seekord vastuse Kärknast.
Tähelepanu, seekord ei ole matkapunktis TRM bannerit. Kontrollküsimuse leht on Kärkna bussijaama paviljoni seinal.
Sojamaa kohta pole internetis palju infot saadaval. Koht pole suur ja külas kokku elab alla saja inimese. Sojamaa naaberküladeks on Võibla, Lammiku, Metsanuka, Pupastvere ja Kärkna külad.
Vanasti asus Sojamaal Sootaga sovhoosi Kärkna osakonna keskus. Sovhoosiaegseid ehitisi kasutatakse eraomaniku poolt ka täna.
Kontrollküsimus: Kärkna küla keskuses, busijaama kõrval asuva korrusmaja otsaseinale on kirjutatud üks sõna. Mis sõna sinna on kirjutatud?
Mäksa küla
Mäksa on oma nime saanud ilmselt mõisaomaniku Mecks´i järgi. Mõisa on esmakordselt mainitud 1555. aastal.
Mõisasüda asub Emajõe paremal kaldal ja see kuulub praegu eraomanikule ning sinna uudistama ei pääse.
Lähiajaloost kirjutades on vaja meenutada nõukaaega: kolhoosikord algas Mäksa valla teritooriumil aastatel 1948/1949 - moodustati palju pisikesi kolhoose, milledest hilisemate liitmiste tulemusena sai üks suur kolhoos nimega V. Kingissepa nimeline kolhoos. Enne oma lõppu nimetati V. Kingissepp ümber Mäksa kolhoosiks.
1991. aasta lõpus võeti vastu põllumajanduse omandireformiseadus, mis tõi vallale sel ajal kõige raskema pähkli - kolhoosistatud varade tagastamine omanikele. Kolhoosikord ja Siberisse saatmine olid elu maal segi paisanud ning kolhoosi töötajaskond oli siia tööle tulnud üle Eesti. Vajalik oli töötajate tööpanuse hindamine, selle aluseks sai RKO - rahvakapitali obligatsioon.
Kolhoosis töö jätkus ning samal ajal otsiti omanikke. Et seda olukorda kiirendada ja elu maal edasi viia, hakkasid inimesed ise otsima võimalusi äriühingute loomiseks, alguse said: AS Melliste, P/Ü Mäksa Seeme, AS Mäksa, AS Tamme Kuivatid, AS Meelek ja
OÜ Jaston.
Kolhoosi elamufond, katlamaja, koollasteaed ning trassid, pumbajaamad, kaevud jne anti üle vallale kui riigi esindajale koha peal.
Mäksaga seoses meenub ka Emajõe forsseerimine Nõukogude Armee poolt 1944.a 17.septembri varahommikul. Sellest kohast sai alguse suur pealetung, mille tagajärjel langes lõplikult Emajõe liin. Katjuušade tuli, lennukid, kummipaatidega sõdurid… Saksa poolel olnud 3000 Eesti pataljoni sõdurist jõudis Alatskivile 170 meest, Vene poolel sai hukka üle 6000 sõduri. Kunagi ammu tähistas seda kohta tankimonument ( https://levatek.eu/maksa-tanki-t-34-85-ajalugu/ ), praegu asub seal mälestuskivi.
Vanemad mäksalased meenutavad ka "Inimesed sõdurisinelis" filmivõtteid.
Tänapäeval asub Mäksa külas Ürgoru sadam, kus seekord asub ka meie matka sihtpunkt. Sadam on rajatud eelkõige eraisikute tarbeks ja seal saab rentida oma alusele kaikohta. Sadam pakub ka mitmeid puhkamisvõimalusi, mida tutvustatakse FB-s (https://www.facebook.com/urgoru/ ) ja kodulehel www.urgoru.ee .
Luke küla
Luke küla asub Nõo vallas. Külas tegutseb raamatukogu ja lasteaed. Vaatamisväärsusi külas ei ole ja seepärast pole sinnakanti paljud sattunudki.
Ammusel ajal eksisteeris ka Luke vad, vallamajaga Luke külas. 1883. aastal seisis Luke valla hingekirjas 1124 inimest ning valla maadel asus 43 talu.
Hilisemast ajaloost lähtudes, tuleb Luket seostada Nõo sovhoosiga, mille keskuseks ta oli. Alates 1970. aastate keskpaigast oli sovhoos vabariigi 20 suurema riikliku majandi hulgas, mis hõlmas 13100 hektarit maad, sellest haritavat maad 7100 hektarit.
Majandi keskus asus kuni 1987. aastani Lukel. Sovhoosis oli lõpuaastatel 5 osakonda: Nõgiaru, Nõo, Meeri, Luke ja Tamsa. Majandis oli lehmi kuni 1700, noorveiseid kuni 3100, sigu 10000. Viimastel aastatel (1980-1992) koosnes masinapark kuni sajaneljakümnest traktorist, autosid oli kuni 160, kombaine kuni 25. Töötajad oli kokku kuni 750.
1986. aastal alustati sovhoosi muutmist kolhoosiks. Põhjuseks suurem vabadus kolhooside majandustegevuses. Riiklik ettevõte reorganiseeriti kolhoosiks ehk kollektiivmajandiks 1987. aastal, umbes samal ajal kolis majandi keskus Nõosse. Kollektiivmajandina tegutseti kuni likvideerimiseni 1992. aastal.
Luke küla areng algas koos sovhoosi arenguga. Peaaegu kõik, mida täna Lukel näha, on ehitatud sovhoosi ajal: tootmishooneid ehitasid KEK ja MEK, ärklikorrusega tööliste elumajad ehitas aga sovhoosi ehitusbrigaad. Majandi keskusesse rajati veel sovhoosi keskus/kultuurimaja, kauplus ja söökla, hiljem veel mitu kortermaja.
Vanemad lukelased mäletavad, et hoonete ehitamine algas möödunud sajandi 50-ndatel. Tänaseks on osa neis lagunenud või lammutatud.
1952. aastal, kui direktoriks oli Ingeborg Röös, alustati Lukele kodanikualgatuse korras (tol ajal nimetati sellist tegevust ”sotsialistlikeks laupäevakuteks”) pargi rajamist. Seega, kui olete jõudnud Lukele, siis pöörake sellele tähelepanu!
Lukelased elasid sovhoosiajal tavalist maaelu: käidi tööl ja teeniti väikest rublapalka, mis vahetati hädapärase vastu külapoes või kaugemal, Keskusehoones näidati kino ja toimusid tantsuõhtud, tegutses rahvatantsurühm ja naisansambel. Küllap nii oli kõikjal.
Tänapäeval elab Lukes palju noori peresid, kuid enamus neist käib tööl või tegutseb kaugemal (Nõos, Elvas, Tartus). Noorte vaba aja sisustamiseks on Lukele rajatud spordiväljak, kus saab mängida õuekossu, lauatennist ja turnida kangil.
Kriimani küla
Kriimani küla asub Kastre vallas. Kohta on esmakordselt mainitud 1582. aastal, kui Dietrich Brinckeni mõisat. Aegade jooksul on selle omanikud vahetunud ja üks välismaine nimi vahetub teisega.
Eesti Vabariigi maareformi käigus mõisa maad tükeldati asundustaludeks ja jagati paljude tol ajal mõisas töötanud tööliste ja moonakate vahel. Nii pandi alus Kriimani järve ja mõisat ümbritsevale külale. Kriimani mõisasüda aga anti Vabadussõjas Eesti riigile osutatud teenete eest 1921. aastal sanitaar-kindralmajor Aleksander Paldrokile.
On teada, et Paldrok nimetas selle mõisa oma poja järgi Heiti taluks. Nõukaajal tegutses seal Heiti sovhoos ja Kuuste sovhoosi Heiti osakond. Rahvasuus tuntigi tänast Kriimani küla Heiti külana ja Kriimani järve Heiti järvena.
1935. aastal ostis mõisa Tartu suurärimees Karl Jänes, kes võttis seal ette väga suured ehitus- ja korrastustööd. Arhitektina andis oma panuse Arnold Matteus. Tänaseni on säilinud tema projekti järgi ehitatud supelmaja.
Peensusteni korrastatud majapidamist ei saanud Jänes aga ise kasutada, sest vene okupatsiooni ajal vara natsionaliseeriti.
Paldrokid põgenesid samuti sõja eest ja Heiti Paldrok töötas hiljem aastaid Stokholmis arstina. Kurioosne selle loo juures on see, et nõukogudeaegne sotsialistlik majandusüksus kandis kapitalistlikus riigis elava ja töötava arsti nime.
Nõukaajal oli mõisahoone korteriteks jaotatud ja seal töötasid ka kino ja sovhoosi kontor, kust töölised hommikuti ülesanded kätte said.
Täna tegutseb mõisa peahoones Kastre vallavalitsuse nõusolekul Kriimani Küla Selts, kes on mõisa juurde paigaldanud ka mõisa ajalugu kirjeldava infotahvli.
Eesti Kirjandusmuuseumi folklorist Eda Kalmre, kes on ise Kriimanis sündinud ja kasvanud, on kokku kogunud ning pannud raamatusse «Kriimani kriimud lood» palju huvitavaid lugusid. Raamatu ilmumist kajastas ka ajaleht Postimees: https://tartu.postimees.ee/7499416/kuidas-kriimanis-kunagi-inimesi-koerte-vastu-vahetati-ja-teised-lood-raamatus-kriimani-kriimud-lood
Raamatut saab osta Kriimani Külaseltsist (25.-) ja üks eksemplar loositakse välja matkast osavõtnute vahel.
Nõgiaru küla
Nõgiaru on üks Nõo valla 20-st külast. Külas asub Nõgiaru raamatukogu ja Nõgiaru lasteaed. Vaatamisväärsusi külas ei ole ja see on ka põhjuseks, miks sinnakanti inimesed tihti ei satu.
Nõukaajal tegutses seal Nõgiaru sovhoos, kus tegeldi loomakasvatusega. Külas olid karjalaudad ja sigala.
1975 liideti Nõgiaru sovhoos Nõo sovhoosiga - nii loodi Eesti NSV üks suurimaid sovhoose üldpindalaga üle 11 000 ha, haritavat maad oli 8500 ha. Sedamoodi tekkisid suured majandid, endistest keskustest said ääremaad, loodetud majanduslikku kokkuhoidu liitmine ei toonud, pigem vastupidi.
1988 muudeti Nõo sovhoos taas kolhoosiks, kuid sellelgi formaadil polnud pikka iga - 1992 majandustegevus lõppes ja 1993 Nõo kolhoos likvideeriti. Endisi kolhoosi põlde majandab nüüd eraomanik, kellele kuulub ka endine kolhoosi kontorihoone.
Õuesport oli vanal ajal moes ja Nõgiaru palliplatsil ei kasvanud isegi muru – õhtuti toimusid pallimängud ja külarahvas käis just seal koos.
Tänapäeval on heas korras spordiplats Nõgiarus endiselt olemas, kuid seda kasutatakse vähe. Noortele meeldib pigem Nõos käia ja seal toimetada.
Pood suleti juba rohkem, kui kümme aastat tagasi. Alles on jäänud raamatukogu ja lasteaed.
Nõgiaru lasteaed on ehitatud 1957. aastal tüüpprojekti järgi 25-le lapsele.
Nõgiaru lasteaia pidajad: 1957-1975 Nõgiaru sovhoos; 1975-1987 Nõo sovhoos; 1988-1991 Nõo kolhoos ja alates 1992. aastast kuni tänaseni Nõo vald.
2010 suvel sai kogu Nõgiaru küla uue veevärgi ja veepuhastusseadmed.
Kontrollküsimus: Nõgiaru lasteaia ja spordiplatsi vahele on ammusel ajal istutatud lehised. Mitu lehist seal on?
Vesneri küla
Tähelepanu! On toimunud väike muudatus esialgses plaanis – neljanda matka sihtkohaks pole Pilka küla vaid Vesneri küla. Tegemist on naaberküladega ja kui olete sinnakanti juba sõitnud, siis võib ju ka mõlemat külakeskust väisata.
Arvatavasti pole paljudel matkajatel Vesneri külla varem asja olnud, sest see asub Tartu ringteest veidi eemal. Kui olete aga aiapidaja või peate lugu ilusatest lilletaimedest, siis olete kindlasti kuulnud Vesneri Aiast. Meie matkapunkt asubki järgmise kahe nädala jooksul Vesneri Aia kaupluse juures ja sealt leiab ka vastuse uuele kontrollküsimusele.
Vesneri Aed ( www.vesneriaed.ee )on pereettevõte ja toimetanud seal mitmendat põlve. Matkal osalejate vahel läheb loosimisele kaks Vesneri Aia 25-eurost krediiti, mille eest saab poest valida kauneid lilletaimi.
Sihtkohta saab sõita nii Rõõmu teed pidi, kui Aovere kaudu.
Veidi ajaloost: Vesneri mõis (saksa keeles Wesslershof) oli rüütlimõis Tartu-Maarja kihelkonnas Tartumaal, tänapäeval Tartu valla Vesneri küla territooriumil.
Mõisat on esimest korda mainitud 16. sajandi keskel, kui selle omanik oli Marccus Vesler. Tema järgi sai mõis ja hiljem ka küla oma nime.
Mõisa viimane omanik enne 1919. aasta mõisate võõrandamist oli Ernst Oskar Heinrich von Stryk.
Võõrandamisjärgselt asus hoonesse kool. Hoone hävis Teises maailmasõjas ning selle varemed lammutati.
Mõisast on säilinud park ning hulganisti kõrvalhooneid, sh valitseja hoone.
Kontrollküsimus:
Vesneri Aia poe ukse kõrval asub lillekast, kuhu on istutatud hallsalvei, Petuunia ja Metsvits.
Mis värvi õied on kastis oleval petuunial?
Kabina küla
Kabina on küla Luunja vallas, mille naabriteks Kakumetsa, Põvvatu ja Veibri küla ning Luunja alevik. Emajõe vastaskaldal asuvad Kaagjärve ja Haaslava külad.
Kabinas asus ammusel ajal Alatskivi mõisa karjamõis.
Kui sõita Kabinasse Veibri küla poolt, siis peale Kitseoja ületamist jõuame Roosi väikekohta ning Haaslava tee bussipeatuse juurest paremale pöörates, jõuame Haaslava parvetuskohani (Tähelepanu, Parve talu on eravaldus). Vastaskaldal olevast sadamast lasti 1842. a vette esimene aurulaev Liivimaal "Juliane Clementine". Loodi pidev laevaliiklus Tartuga ja vajadusel toodi inimesed sadamast parvega Kabinasse. Viimane parvesõit toimus seal 1970ndatel.
Koolimaja oli Kabinas 1948-1964. Koolimaja ehitati ümber mõisa häärberist. Pargis olid olnud liivatatud teed, hekid ja palju lilli. Tänaseks on hooned hävinud ja objektsit pole maastikul jälgi.
Külas asus Luunja pioneerilaager. 2008. a suvel toimusid viimased lastelaagrid. Selle kompleksi haldajad ajalises järjekorras on olnud Luunja Sohvoos, Tartu näidissohvoos ja eraisikud. Territoorium on eravaldus ja sinna sisenemine on hetkel piiratud. Kui kohtute omanikega, saate küsida luba objektiga tutvumiseks.
Tähelepanu! Kui osalejate hulgas on inimesi, kes soovivad jagada oma mälestusi Luunja pioneerilaagrist, siis oleksime tänulikud.
2. juunil 1870. a toimus Kabikas esimene ilmalik lastelaulupidu. Üldjuhiks oli A. H. Willigerode ja pasunaga andis hääled kätte D. O. Wirkhaus. Esimese Lastelaulupeo 125. a juubeli puhul (1995. a) püstitati mälestuskivi pioneerilaagri peasissekäigu lähedale.
Vanad karjamõisa hooned on osaliselt säilinud. Väga heas seisukorras on hooned, mis on erakätes (nt. mõisatalli hooned).
Kabina küla asub pioneerilaagri vahetus läheduses.
Kontrollküsimus: Kabina küla serval, Võidu tänaval asub külaelanike poolt korrastatud ala ja sadam kahele kaunile jõekaatrile. Mis on nende kaatrite nimed? (juhul, kui teie saabumise hetkel on kaatrid sõidus, siis vastuse leiate TRM banneri kõrval asuvalt kontrollküsimuse lehelt.
Vasula
Vasula on alevik Tartu maakonnas Tartu vallas. Esmamainimine külana Henriku Liivimaa kroonikas 1220 (Wäsala), mille kohaselt ristis Läti Henrik koos oma kaaspreestriga seal 1220. aastal kohalikke inimesi. Mõisast (Wassula) on teateid aastast 1446 (Wazel), Tartu linnamõis aastast 1588. 17. sajandi II veerandil kuulus Vasula mõis G. Stiernhielmile. Vasulas on teinud loometööd Aleksandr Solženitsõn.
1924. astal alustas mõisahoones tegevust aianduskallakuga kodumajanduskool, mille lõpetas ligi 1000 noort perenaist. Hooned hävisid sõjategevuses 1944. aastal. Kooli asukohal avati 2. sept.1984 mälestuskivi. Leia Vasulast see mälestuskivi üles! (kivi asub Mõisaringi tänaval)
Aleviku staatuses on Vasula 2013. aastast.
Vasulas korraldatakse 1997. aastast Amme Rocki. Vasula silla lähedal on mälestuskivi muusik Gunnar Grapsile, kes veetis sealkandis oma lapsepõlve.
Kõrveküla poolt tulijad ületavad aga Võlvi silla. Keraamilistest tellistest ehitatud kaarsild valmis 20-sajandi alguses. Peatu ja loe rohkem silla infostendilt!Vasulas asub üks Eesti suurimaid puukoole. OÜ Vasula Aed on mitmekülgne aiand kõige paremas mõttes. Nad on Eesti juhtivad ploomikasvatajad, samas on õunakasvatus isegi mastaapsem. Lisaks kasvatatakse maasikaid ning vähemal määral ka pirne, kirsse, sõstraid ja arooniat. Vasulas on niiskuse ja temperatuuri suhtes reguleeritavad hoidlad puuviljade pikemaajaliseks hoidmiseks ja jahutid vastkorjatud maasikatele. Praegu käib seal istikute müük ja kunded on oodatud tööpäeviti 8-15. (Loe lisa www.vasulaaed.ee )
Tartu Valla Kommunaal OÜ on asutatud 1997. aastal, kui liitusid Tartu valla territooriumil tegutsenud soojaettevõtted. Tegevusaladeks on heakorratööd, lume- ja libedusetõrje, soojatootmine ning teede ehitamine ja hooldamine Tartu vallas. (loe lisa www.tartuvallakommunaal.ee )
Vasula Lihatööstus ja Vasula lihapoed (endise nimega Rotaks lihapood) on spetsialiseerunud sea- ja lambaliha tootmisele ning lihatoodete jae- ning hulgimüügile. Vasula lihapoes müüdavad tooted pärinevad otse poe tagant laudast ja on nii värsked, kui see üldse olla saab. (loe lisa www.vasula.ee )
Tõrvandi alevik
Tõrvandi asub Tartu kesklinnast 5 km kaugusel lõunas.
Tõrvandit esmamainiti 1426 kujul Tarwen, mil Tõrvandi mõis läänistati Claus Walmesele. Hiljem sai sellest Tähtvere mõisa karjamõis. Tõrvandi küla asus karjamõisast lõunas. Seda mainiti 1533 kujul Tarwenn, 1582 kujul Derwenth ja 1638 kujul Terwanto kyllo.
1920-ndate alguses rajati karjamõisa maadele asundus, mis oli asundusena kirjas 1970-ndateni. Olulist rolli mängis Tõrvandi lähiajaloos Ilmar Raamot. Peeter Munale varem kuulunud Megleri ja Herma (Härma) talu läksid pärast 1928. aastat maareformi käigus jagamisele. Härma talu maale planeeriti ohvitseri asundustalu. Raamot kui Vabadussõjast osavõtnu võttis kokkuleppel naise vanematega nn autasumaana osa Herma talu maast, kujundades sellest suure, üle 100-hektarilise Raja talu.
Tänaseks on kunagise suurtalu maad jäänud Tõrvandi aleviku alla. Ainsana on taluhoonetest säilinud üksnes tundmatuseni ümber ehitatud elumaja, mille arhitektiks oli Arnold Matteus ja milles nõukogude ajal paiknes sidejaoskond.
Kommunistide võimuletulek 1940. aastal tähendas peagi maade ja majade võõrandamisi ning arreteerimisi. Ilmar Raamot on talu riigistamist meenutanud nii: 1. detsembril 1940 ilmus Rajale Adolf Mölder. Ta teatas lühidalt, et Raja on riigistatud ja tema on määratud Ülenurme riikliku majapidamise juhatajaks. Mölder esines asjalikult ja lühidalt. Käskis anda võtmed enda kätte. Seletas siis tööliste olukorda, andis võtmed ühe töölise kätte ja teatas, et neil ei tule nüüdsest peale Raamotilt enam vastu võtta mingeid korraldusi ja tuleb valvel olla, et Rajalt midagi ei kõrvaldataks.
Tõrvandisse moodustati Tartu masina-traktorijaam ja sellest sai hiljem Eesti Põllumajandustehnika Tartu osakond. Tähtsa asutuse tõttu nimetati Tõrvandi 1977 alevikuks.
Masina- traktorijaama ja Ülenurme sovhoosi alguse kohta saate lugeda siin: https://www.kambja.info/20832/teekond-ulenurme-moisast-pollumajanduse-muuseumini-9/
Tänapäeval tuntakse Tõrvandit nii linnalähedase elupaigana, kui ettevõtlusalana. Seal asub väga palju tootmishooneid ja ettevõtlustaristut.
2021 hooaja matkaD
Kõrveküla paisjärv on järv Tartu maakonnas Tartu vallas Kõrveküla alevikus. Veekogu pindala on 1,1 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 544 m.
Kõrveküla paisjärv on Tartu Rattamatkade 2021 hooaja viimase matka sihtkohaks. Hooaeg on olnud pikk ja väsitav, kuid loodetavasti pakkunud ka ohtrasti meeldivaid elamusi.
Tähelepanu!
Viimane matk kestab vaid ühe nädala. Registreerige oma osalus Tartu Rattamatkade kodulehel enne pühapäeva keskpäeva, sest kell 13.00 alustame auhindade loosimisega.
Matkal osalemist saab registreerida ka kohapeal alates kella 11.00-st.
Peaauhinnaks on Tartumaa Omavalitsuste Liidu poolt väljapandud jalgratas. Väiksemaid auhindasid ringleb loosirattas veelgi. Auhinnad on välja pannud Maaülikool, Velospetsi rattapood, Tartu linnavalitsus, Nõo Vallavalitsus, Estinvait OÜ (Kommipomm) jne.
Kõik, kes soovivad loosimise juures viibida, on teretulnud Kõrveküla paisjärve äärde (vihmase ilmaga Kõrveküla spordihoonesse).
Tartu Rattamatkade 2021 aasta sarja toetasid Tartu Linnavalitsus ja Tartumaa Omavalitsuste Liit.
Rattapartneriks oli Velospetsi rattapood.
Kohtumiseni Kõrvekülas!
Kohtumiseni uuel hooajal!
Ilmatsalu paisjärv
Ilmatsalu paisjärv on järv Tartu maakonnas Tartu linna halduspiirkonnas Ilmatsalu alevikus ja Tüki külas. Veekogu pindala on 3,8 ha.
1965. aastal valminud ja 1979. aastal esimest korda puhastatud Ilmatsalu järve sängis lõppes viimane rekonstrueerimistöö 2005. aasta sügisel, mille käigus lükati Ilmatsalu järvest buldooseriga ja kaabati kopaga ligi 70 000 kuupmeetrit muda. Suur osa väljavõetud mudast läks paisjärve saarte ümberkujundamiseks.
lmatsalu paisjärv, maksimaalne sügavus on 1,5 meetri ümber. OÜ Nivoo tõstis välja vaid enam kui kahekümne aastaga settinud mudakihi, mis küündis kohati meetrini. Ehkki koos mudaga kadus järvede põhjast ka määratu mass taimejuuri, jäi osa neist paratamatult alles ning hakkas varsi-lehti kasvatama.
Ilmatsalu paisjärve toidab Ilmatsalu jõgi. Ilmatsalu jõe ehk Haage oja pikkus on 23 kilomeetrit ning valgala 116 ruutkilomeetrit.
Enne Ilmatsallu jõudmist ületatakse Tüki sild. Sillast vasemale jääb Tüki paisjärv – pisike, kuid siiski ülespaisutatud veekogu. Regulaator asub silla all.
Kindlasti tasub külastada ka linnutee matkarada ja linnuvaatlustorn. Kontrollküsimus tulebki sealt: Mitu trepiastet on linnuvaatlustornil?
Kes ei pea paljuks, otsib üles RMK Tenno lõkkekoha (https://loodusegakoos.ee/kuhuminna/puhkealad/tartu-jogeva-puhkeala/1648)
Anti teada, et ühte kanalisse tuleb ligikaudu 1000-ruutmeetrine tiik ning selle äärde väike liivarand, et soovijad saaksid päevitada-ujuda. Tiigi kaldale kerkib aga paadisild, kust kanuusid ja sõudepaate vette lasta ning minna Amme jõele.
Enne puhkeala valmimist meelitasid Amme jõe madalad ja enamjaolt võsastunud kaldad üksnes kalamehi, kuid tänaseks on Vasula aleviku külje alla valminud ajaveetmiskoht, kus leiavad tegevust ka teised.
Olete oodatud kaasa elama!
NÕO VESKIJÄRV
PALALINNA JÄRV
Tartust 15 kilomeetri kaugusel asuva Lähte terviseradade üheks oluliseks osaks on Palalinna järv. Keskkonnaportaali andmetel on tegemist loodusliku järvega, kuid selle tekkelugu pole väidetavalt looduslik – järv olevat tekkinud endise liivakarjääri kaevandamise käigus, seega on see tehislik.
Kui keegi aga pole Palalinna järve tekkelooga nõus, siis matkates Tartust Lähtele jäävad teele ka kaks tõelist paisjärve: Savikoja paisjärv ja Undi veehoidla. Mõlemad asuvad Jõgeva maantee ääres ja seal tasub peatuda ning vaadelda.
Palalinna järve pindala on 2,1 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 615 m. Järvest voolab vesi Puhtaleiva kraavi, mis suubub Muda jõkke, see omakorda Amme jõkke ja see Emajõkke.
Palalinna järv on saanud nime Lähte Palalinna linnuse järgi, mis asus Lähte alevikus. Palalinn oli Tartu lähim põhjapoolne naaberlinnus. Oletatav dateering I aastatuhande viimane veerand.
Seekord pakume matkajatele ka teravamaid elamusi: 10. Juulil toimub matka sihtkohas ARENS LÄHTE RATTAPÄEV (HUSQVARNA EESTI OLÜMPIAKROSSI KARIKASARJA ETAPP. Programmi osana toimub kell 13:45 matkasõit (15km) kõigile soovijatele (valikus kruusa ja asfaltteed, möödutakse Linnusemäest).
Kuna Lähte Rattapäüev toimub veidi enne ametlikku Palalinna järve matka algust, siis me ei tee sellest probleemi ja tagame, et Lähte matka registreerimine on selleks ajaks avatud.
Olete oodatud kaasa elama! Lähte on ilus kant ja seda tasub väisata.
Kontrollküsimus: Palalinna järve kaldale on paigaldatud üks tuntud spordivahend. Vanasti oli see kasutusel paljude koolide võimlates. Olgu veel mainitud, et tegemist on olümpiaalaga, kus Eesti sportlased pole kunagi osalenud. Mis spordivahendiga on tegemist?
!
Suure-Kambja on küla Tartu maakonnas Kambja vallas. Küla territooriumil asub Suure-Kambja järv, millest voolab läbi Peeda jõgi. Varem kinnikasvanud järv paisutati üles 1995. aastal. Järve pindala on 2,4 ha.
Ajalugu: Kambja kihelkonda mainitakse esimest korda 1330.a. ja siis jälle 1471.a. Oma nimetuse on ta saanud ühelt perekonnalt, nimega Camby.
Paisjärv on rajatud ammusel ajal Suure-Kambja vesiveski tarbeks. Hetkel on veskihoone täbaras seisundis ja ootab uut peremeest. (vt. Müügikuulutust veskihoone seinal).
Paisjärve ääres paikneb Suure-Kambja metsapark.
Suure-Kambja mõisapargis kasvab vana mõisahoone ees kaks võimsat umbes 250-aastast lehist (Kambja lehised). Neid peetakse vanimateks selle liigi esindajateks Eestis. Pargis kasvavad veel Murray mänd, hall pähklipuu, püramiidne hiina pappel, pensilvaania saar jt.
Külas asus Suure-Kambja mõisa keskus. Selle ühekorruselises puust peahoones tegutses aastatel 1919–1965 Kambja kool. Hoone hävis 1998. aastal tulekahjus.
Kambja kandi kohta leiad pärimusi siit: http://www.folklore.ee/pubte/ajaloolist/kam/kam.html#p3-4-2
- Kontrollküsimus
Suure-Kambja paisjärve ääres on kaks veeohutuse stendi. Mis on nende numbrid?
Järv küla iluks, tüdruk maja iluks (EVS)
Kurepalu järv (ka Haaslava järv) asub Haaslava, Kurepalu ning Mõra külade juures. Järve pindala on 13,7 ha ja järvest voolab läbi Mõra jõgi.
2013. aastal rajas vald Kurepalu järve veeregulaatori juurde kalapääsu, mis on hea lahendus kalade rände tagamiseks.
Kurepalu järve liigveelask on oma konstruktsioonilt eriline – see on veega täidetav kummipais, mis on valmistatud Tšehhis. Selline kummist pais võimaldab hoida veetaset paisjärves just sellisel kõrgusel nagu on ette nähtud. Vooluhulga suurenedes kummipais „vajub kokku” ja vooluhulkade vähenedes „tõuseb ette”. Sellega on veetase paisjärves alati samal kõrgusel. Inimkätt pole reguleerimise juures vaja kasuta.
Kurepalu järv koosneb kahest osast, teine osa algab Kurepalu supelranna juurest. Soovitame matkajatel seda kohta vaatama minna.
Paar kilomeetrit ülesvoolu on aga rajatud veel üks paisjärv – Roiu järv. Järveni jõudmiseks on vaja sõita Roiu alevikku ja pöörata raamatukogu juurest Vana-Kuuste poole. Paarisaja meetri pärast avaneb vaade järvele.
Kurepalu järvest allavoolu asuvad Haaslava kalatiigid. Rattaga saab sõita neile üpris lähedale, kuid päris tiikide juurde ei pääse.
Veel üks soovitus: avastage Age oru matkarada! Age orule on võimalik läheneda bussipeatusest „Kõivu“. Sealt on vaja liikuda umbes 800 meetrit mööda matkarada, et jõuda maalilisse uhteorgu, kus on liivakivipaljandid ja koobas.
MOSINA VESIVESKI VAJAB AVASTAMIST
Algselt kuulus Mosina veski Meeri mõisale. On teada, et Mosina veski rendilevõtmise leping sõlmiti toonase mõisniku Otto von Seidlitzi ja Juhan Muraku vahel 1902. aastal.
Enne 1914. aastat oli veskis 1 turbiin. Pais ehitati 1921. aastal maakividest, selle keskel oli jääninaga saar. 1930ndail aastail ehitas Juhan Murak veskihoone ümber. Uuenenud veski-hoone sai kolmekorruseline, maakividest seinte ja poolkelpkatusega. Turbiini sissevool oli esiküljest ja väljavool taganurgast.
Teise Maailmasõja ajal 1944. aastal lasti pais õhku.
Mosina vesiveski lõpetas viljajahvatamise (leivajahu, tangud, kruubid) 1950. aastate lõpul. Veski valdajaks sai Tartu Autobussi- ja Taksopark ning 1960-ndate lõpul ehitati veskihoone ümber puhkebaasiks.
Praegu kuulub veski eraomanikule ja on antud rendile. Mosina vesiveskis pakutakse külalistele turismi- ja majutusteenust.
Info allikas: https://palverand.ee/?c=mosina-vesiveski-2&l=et
Kontrollküsimus: Mosina vesiveski veskitammile on Elva jõe ületamiseks rajatud mitu purret. Mitu purret seal on?
MOSINA VESIVESKI REKLAAM: Pakume:
– alumist saali, kus istekohti vähemalt 50-le inimesele, aga soovi korral mahub ka rohkem. Saalis on hubane kaminanurk ja meeleolukas letiosa, kuhu saab näkse jm asetada. Samuti on saali kõrval köök, kus saab sööke valmistada, soojendada;
– ööbimiseks on pakkuda 14 tuba, sealhulgas ka peretoad. Samuti on olemas söögitegemise võimalus (köök 2 korrusel);
– õuealal saab sportida ning metsaradadel ümbruskonnas jalutada või rattaga sõita!
Lähemalt saad meid uudistada meie Facebooki kodulehel
e-post: mosina.vesiveski@gmail.com
Järgmine matk viib meid Mellistesse
Võrreldes eelmise aastaga on seal üht-teist muutunud – valminud on uus raamatukogu hoone ja jõudsalt kerkib uus COOP kauplusehoone. Vaatamist ja uudistamist jagub veelgi.
Melliste järv on inimkäte poolt loodud. Esialgu paisutati Melliste oja veskitiigiks. (Melliste veskist on teateid juba 16. sajandist.)
1976. aastal järve paisutati ja süvendati ja nendes piirides on järv tänaseni.
Melliste järv on kohalikele inimestele hinnatud ujumiskoht – kaks liivaranda, suurem järve kagukaldal, rahvasuus Kaskedel, ja pisem loodeosas, uhke männi naabruses. Lisaks on rajatud mitmeid paadisildu, mis on enamjaolt eravaldustes.
Järves leidub rikkalikult tavalisi järvekalu:ahvenat, särge, linaskit, haugi. Teadaolevalt suurim järvest püütud haug kaalusi 7,5 kg.
Järve pindala on 3,5 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 1229 m.
Allikas: https://mellistekylalugu.wordpress.com/2013/03/31/melliste-kula-arengukava/
Kontrollküsimus: Melliste paisjärve regulaatori kõrval on elektripost, millele on kinnitatud üks silt. Mis on sildile kirjutatud?
Soovitatav marsruut Tartust matka alustajatele: Tartu-Haage-Külitse-Tartu (või vastupidi)
Hooaja läbivaks teemaks on paisjärved. Paisjärv on vooluveekogule rajatud tehisveekogu (veehoidla).
Enne Kikkaoja suubumist Ilmatsalu jõkke, on see kahest kohast üles paisutatud – esimese paisjärve nimeks on Külitse (veekogu on nimetatud ka Soosilla, Nigula ja Kikka paisjärveks) ning teist kutsutakse Haage paisjärveks.
Külitse paisjärv asub Kikkaoja keskjooksul. Veekogu kaldajoone pikkus on pisut alla kilomeetri (937 m) ja pindala 5,3 hektarit. Paisutuse kõrgus on üle 4 meetri, mis kindlustab järvekesele piisavalt suure süvise ja vee kvaliteedi püsimise.
Haage paisjärv (nimetatud ka Loku veehoidlaks) asub Viljandi maantee ääres Haage aleviku lähedal. Järve pindala on 9 ha (koos saarega 10,2 ha), kaldajoon 2692 m, keskmine sügavus 1,9 m, suurim sügavus 3,9 m. Haage paisjärve rekonstrueeriti viimati 2006 aastal. Kuna järveäärsed kinnistud kuuluvad eraomanikele, siis pole seal enam avalikku ujumiskohta.
Matkajad, kes sõidavad marsruudil Tartu-Haage-Külitse-Tartu, mööduvad Külitsesse jõudes ka Ropka paisjärvest. Järve pindala on 8,6 ha (koos saarega 8,8 ha).
Ropka paisjärv rajati Ilmatsalu jõe orundisse 1970-ndate alguses. Tol ajal oli paisjärve rajamise eesmärk Külitse küla puhkeväärtuse tõstmine. 2011 aastal paisjärv korrastati. Selle tulemusena on paranenud veekogu ökoloogiline seisund, vee kvaliteet, isepuhastusvõime ja miljööväärtus. Paisjärve regulaatori lähedale Külitse alevikus on rajatud populaarne ujumiskoht.
2020 hooaja matkad
Ülenurme raamatukogu
Aastal 1990 teatati, et tegevust alustab uus raamatukogu. Ülenurmlaste jaoks oli see tõesti uus raamatukogu, ehkki selle asutuse algusajaks loetakse hoopis aastat 1925, kui Haaslava vallas loodi Haaslava valla avalik raamatukogu. See raamatukogu tegutses rõõmsalt kuni aastani 1989, kui tuletõrjekontroll selle sulges. Uute ruumide otsingul jõuti veendumusele, et ainus sobilik paik raamatukogule on Ülenurme alevikus, Pargi tn 7 teisel korrusel. Seoses sellega muutus ka raamatukogu nimi.
Ülenurme raamatukogu avas uksed 1991. a. Raamatukoguhoidjaks on olnud avamisest saadik Kersti Ernits. Lugejaid oli esimesel aastal 232, nüüdseks on nende arv kasvanud ligi 400-ni.
Ülenurme raamatukogu on vähese tegutsemisaja jooksul läbi teinud nii mõndagi. Aastail 1996-1998 laenati raamatukogust ka videofilme.
1998. a 20. veebruaril avati esimesena Tartumaal avalik Internetipunkt nii Ülenurme kui Tõrvandi raamatukogus, kuid piduliku avamise osaliseks sai Ülenurme raamatukogu, sest seda sündmust kajastas ka Postimees. Ajakirjanik Annika Pärnat kirjutas: “Eile avati Ülenurme raamatukogus valla esimene Internetipunkt, mille kaudu ühendatakse Internetiga ka teisi kohalikke asutusi ning naabervaldade Internetipunkte. Projekti autoriteks on kohalikud elanikud Tarmo Kalvet, Elmer Joandi ja Jüri Ruut. Internetipunkti loomine läks maksma ligi pool miljonit krooni, millest üle 100 000 krooni tasus Ülenurme vald, ülejäänu tuli Avatud Eesti Fondi ja sponsorite rahakotist.”.
Aastaid vaevles raamatukogu pimedas ja katkise katusega ruumis, kuhu tilkus iga vihmasajuga liitrite viisi vett. 2007. a detsembris sai raamatukogu endale aga uued, kenad ja soojad ruumid ning kaasaegse sisustuse.
Raamatukogu loo info allikas:https://tmk.tartuvald.ee/?p=293
ROIU raamatukogu
Roiu raamatukogu varasem nimi oli Sillaotsa külaraamatukogu, kuid alates 1998. a on nimeks Roiu raamatukogu. Nimi muudeti ära seetõttu, et raamatukogu asukoht on küll Roiu alevikus, kuid tihti sattusid raamatukogu kirjad ja perioodika hoopis Sillaotsa kooliraamatukokku.
Arhiivimaterjalides on jäädvustatud, et Sillaotsa raamatukogu alustas tegevust 1935. a Sillaotsa koolimajas. Raamatukogu juhatajaks oli Sillaotsa algkooli õpetaja Linda Maranik. Raamatuid laenutati õpilastele ja ümbruskonna elanikele.
Sõja ajal raamatukogu ei töötanud. Uuesti alustas raamatukogu tegevust 1944. a, juhatajaks oli endiselt Linda Maranik. Sõja ajal hävis 527 raamatut.
1948. a asus raamatukogu juhatajana tööle Valentina Kraus. Sama aasta veebruaris viidi raamatukogu Unikülla Päkste külanõukogu ruumidesse, kuhu raamatukogu jäi kuni 1984. a lõpuni.
1948. a 1. aprillil tuli raamatukogu juhatajaks Erna Vares, kes töötas 1949. a juulikuuni. Ta vallandati, sest oli teinud piirkonna elanike hulgas vastupropagandat riigilaenu tellimisele. 1949. a 1. augustil alustas tööd Endla-Emilia Peedoson, kes oli ametis 1981. a sügiseni. Pärast seda on raamatukogu juhtinud Elle Kruus.
Endla-Emilia Peedoson on meenutanud: “Töötasin parajasti Kuuste valla täitevkomitees masinkirjutajana, kui ühel hommikul tuli kantseleisse valla kultuuriinstruktor Artur Sild ja küsis, kes tahab minna Päkstesse raamatukogu juhatajaks. Kuna minu ammune soov oli töötada raamatukogus, siis hõikasin “mina, mina, mina”. Läksin kohe partorg Hugo Kuuse juurde ja hakkasin paluma, et lasku mind Päkstesse raamatukogu juhatajaks. Algul oli ta vastu, ei tahtnud ära lasta, kuid lõpuks jäi siiski nõusse. Olin väga õnnelik.”
1949. a oli raamatukogus 1065 eksemplari, mis mahtusid ära kahte kappi – polnud mingit liigitust, kõik lihtsalt reas. Lugejaid oli juba 234.
1984. a lõpus sai raamatukogu uued ruumid – kolmetoalise uhiuue korteri Roiu alevikus. Toonane Kuuste sovhoosi direktor Viktor Toots leidis, et raamatukogu peab olema ikka sovhoosi keskuses, mitte äärealal.
1994 toimus jällegi raamatukogu kolimine, sest raamatukogule kuuluv korter otsustati maha müüa. Raamatukogu töötas siis juba vallavalitsuse alluvuses. Kuna lasteaiamaja oli pooltühi, siis raamatukogu uueks asukohaks sai lasteaia saal.
1999. a jaanuaris valmis raamatukogule avar ja ilus kodu lasteaia endises rühmaruumis. Seal käib raamatulaenutus praegugi.
Raamatukogu on avatud: E 10.00-18.00; T,N 10.00-17.00; K 14.00-18.00; R 10.00-16.00
Kellele need ajad ei sobi, siis matkata saate ju ikka ja oma osaluse saate registreerida TRM kodulehel (www.tarturattamatkad.ee)
Matka sihtkohas peate leidma vastuse kontrollküsimusele: Raamatukogu akendel on kujutatud raamatuid – mitu raamatut on akendel ?
Raamatukogu loo info allikas:https://tmk.tartuvald.ee/?p=293
Vedu raamatukogu
Raamatukogutöö on üsnagi ajastutundlik, peegeldades hästi ühiskonnas toimuvat. Nõukogudeaegse agitatsiooni ja poliitilise kirjanduse fiktiivse tutvustamise varjus lauldi Vedul koos Laine Naaritsaga akordioni saatel ning arutati elu ning raamatute üle. Vanemale põlvkonnale toovad siiani sära silma 1960. aastate esimese poole menukad kirjanduslikud kohtud ja viktoriinid .
Aastad 1973-1974 olid raamatukogu jaoks murrangulised. Nimelt ühinesid Tuleviku ja Avangardi kolhoos, kadus Vedu algkool. Raamatukogu sai uued ruumid Vedu osakonna kontorisse teisele korrusele, kus seni oli asunud klubi. 1970ndate teisel poolel loodi raamatusõprade ühing, mille toetusel kohtuti sageli kirjarahvaga ja Vanemuise näitlejatega. Tehes koostööd Avangardi klubiga, arutleti ühiselt loetu üle ja nauditi luulet.
Kolhoosikorra kadumisega kaasnenud muutused puudutasid tugevasti ka raamatukogu tööd. Tartu vallavalitsus kui uus omanik leidis võimaluse osta viietoaline korter mõnesaja meetri kaugusele eelmisest asukohast. Raamatukogu hakkas tasapisi muutuma kogukonna infokeskuseks ja sotsiaalse sidususe loojaks ning piirkondliku identiteedi kandjaks.
Lugejate usalduse võitmiseks korraldas raamatukogu juhataja Karin Evik ka käsitöökursusi ja -näitusi, aiandusalaseid koolitusi, eriteemalisis reise mööda Eestit, keelekursusi, vestlusringe. Konkureerides teleri ja arvutiga, pakkus raamatukogu lastele võimalust osaleda maakondlikel lasteraamatupäevadel. Raamatukogus võis ka meisterdada, joonistada ja näidendites kaasa lüüa.
1997 a. toimunud näitusest “Vanem trükis meie kodudes” kasvas välja koduraamatukogude konkursi idee. Kodulooalaste vestlusringide loogilise jätkuna valmis raamatukogu 75. aastapäevaks K. Laasi koostatud kogumik “Vedu küla läbi aegade ja inimeste”.
Raamatukogu eestvedamisel on toimunud üheksal aastal perepäevad, rajatud on külakiik ning palliplats.
Teeninduspiirkonnas on 600 elanikku, neist kasutab praegu raamatukogu üle 200, aastas laenutatakse ligikaudu 8000 teavikut.
Tähelepanu! Seekord on matkapunkt mehitatud laupäeval 9.45-16.45 ja pühapäeval 10.00-14.00 ning kõik rattamatkajad on teretulnud raamatukoguga tutvuma. Kellele need ajad ei sobi, siis matkata saate ju ikka ja oma osaluse saate registreerida TRM kodulehel (www.tarturattamatkad.ee)
Matka sihtkohas (raamatukogu juures) peate leidma vastuse kontrollküsimusele: Vedu raamatukogu asub kortermajas – mis värvi uks on raamatukogul?
Raamatukogu loo info allikas:https://tmk.tartuvald.ee/?p=304
Külitse raamatukogu
Külitse piirkonna rahva jaoks on raamatukogu mõneti ainulaadne nähtus – kui kohalikust koolist, rahvamajast, ühismajandist, sidejaoskonnast, baarist, kauplusest ja mitmest muust asutusest-ettevõttest saab kaasajal rääkida vaid minevikku viitavas nostalgilises kõneviisis, siis raamatukogu, trotsides kõiki takistusi, on suutnud jääda tegutsema väärtusliku vaimutoidu pakkujana.
Tartu külje all Ropka järve lähikonnas elavate inimeste kodukandis loodi avalik raamatukogu võrdlemisi hiljuti – alles pärast seda, kui vaibus Teise maailmasõja lahingukära.
Ropka raamatukoguna alustanud ja hiljem Külitse raamatukoguks muudetud vaimuvaramu asus aastakümneid kunagise suurtalu elumajast sotsialistliku ühismajandi kontoriks ümber ehitatud kahekorruselises hoones, kus erinevatel aegadel leidsid peavarju söökla, sidejaoskond ja Lemmatsi külanõukogu täitevkomitee, kuid ka EPAst põllutöö praktikale saadetud tudengid. Raamatukogu kasutuses oli teisel korrusel vaid kaks tillukest toakest.
90-ndate lõpus kurtis grupp külitselasi vahepeal ametisse seatud uuele vallavalitsusele, et ajalehti-ajakirju ei jõuta koju tellida, kuid raamatukogu on küüditatud külast eemale. Vallajuhid hakkasid otsima raamatukogule uusi ruume.
Vastilmunud ajakirjanduse rahva sekka toomiseks leiti sootuks omalaadsem võimalus – Külitsesse loodi lugemisruum, kus inimesed said tutvuda raamatukogule tellitud perioodikaga. Vald rentis lugemisaali tarvis kaminaruumi Heli Juhanssoni eramus, ajalehtede-ajakirjadega tutvumist korraldas majaperenaine.
Aivar Aleksejevi vallavalitsus lahendas Külitse raamatukogule uue kodu otsimise probleemi. Ettevõtluse arendamise sihtasutuse toel kujundati aastail 2004-2005 küla ainsa korterelamu kahetoalisest korterist (39 m²) raamatukogule uus pesapaik, mida iseloomustab nii hubane kui soe töö- ja teeninduskeskkond.
Raamatukogu on Külitse piirkonnas nii ainus kultuuriasutus kui üldse avalik ruum, mistõttu sellest on kujunenud omamoodi külakeskus – seal asub valimiste ajal hääletusruum, küpsemas eas inimesed kogunevad aeg-ajalt väiksema ringi jututundidesse, noorem rahvas lehitseb perioodikat või suhtleb arvuti vahendusel.
Traditsiooniliseks laenutustegevuseks on raamatukogu avatud kolmapäeviti ja laupäeviti, kusjuures laupäevast lahtiolekut on hinnanud läbi aastate nii töölkäijad kui õpilased.
Tähelepanu! Seekord on matkapunkt mehitatud laupäeval 9.45-16.45 ja pühapäeval 10.00-14.00 ning kõik rattamatkajad on teretulnud raamatukoguga tutvuma. Kellele need ajad ei sobi, siis matkata saate ju ikka ja oma osaluse saate registreerida TRM kodulehel (www.tarturattamatkad.ee)
Matka sihtkohas (raamatukogu juures) peate leidma vastuse kontrollküsimusele: Külitse raamatukogu asub kortermajas – mis materjalist trepp viib raamatukokku? Kas betoonist, metallist, eebenipuust keerdtrebb või puidust trepp?
Raamatukogu loo info allikas: https://tmk.tartuvald.ee/?p=269
Kavastu raamatukogu
Emajõe raamatukogu (pärast ümbernimetamist Kavastu raamatukogu) asutati 1. augustil 1949. aastal. Raamatukogu asus vanas hoones, mis kuulus tol ajal Piiri külanõukogule. Majas oli tehtud remont, kuid puudusid kapid ja muu sisustus. Puudus ka küte ja valgustus – raamatukogu ei olnud valmis talviseks tööks. Raamatufondis oli 180 eksemplari. Raamatukogust laenutada ei saanud, sest puudusid raamatukaardid ning raamatud olid kataloogimata – Tallinna Bibkollektor ei olnud saatnud raamatukogu tööks vajalikke juhised ja materjale.
1976 a. otsustati raamatukogu üle viia Emajõe kolhoosi keskusesse Kavastusse algkooli õpetajate vanasse majja, kus ruumid koosnesid ühest toast ja köögist.
1981. a asus raamatukogu juhatajana tööle Ille Edenberg.
1983. a kolis raamatukogu Emajõe kolhoosi töökoja ruumidesse, kuna senised ruumid olid talvel külmad ja töötamine ei olnud võimalik. Kuna 1992. a pidi raamatukogu kolhoosi lagunemise tõttu töökojast välja kolima, siis viidi see üle kolmetoalisse korterisse, kus ta asub tänaseni.
1973. a. nimetati Emajõe külaraamatukogu ümber Kavastu raamatukoguks.
Paigutasime raamatukogu hoone lähedala matkasarja banneri, sest nii on teil lihtsam sihtkohta leida.
Tähelepanu! Ka seekord on matkapunkt mehitatud ja kõik rattamatkajad on teretulnud raamatukokku E,K,R kl 11.00-17.00; T,N kl 10.00-18.00 ja PÜHAPÄEVAL kl 11.00-14.00. Kellele need ajad ei sobi, siis sellest pole suurt probleemi – matkata saate ju ikka ja oma osaluse saate registreerida TRM kodulehel (www.tarturattamatkad.ee)
Matka sihtkohas (raamatukogu juures) peate leidma vastuse kontrollküsimusele., milleks on: Kus asub Kavastu raamatukogu raamatute tagastamise kast?
Info allikas: https://tmk.tartuvald.ee/?p=269
ILmatsalu raamatukogu
Seekord me ei kirjuta siia pikka raamatukogu ajalugu vaid soovitame teil raamatukogu külastada ja raamatukogutöötajatega vestelda – neil on teile palju pajatada 🙂
Ilmatsalu raamatukogu on lihtne leida, sest ta asub Ilmatsalu Põhikooliga samas hoones. Paigutasime raamatukogu välisukse lähedala matkasarja banneri, sest nii on teil lihtsam sihtkohta leida.
Tähelepanu! Seekord on matkapunkt mehitatud ja kõik rattamatkajad on teretulnud raamatukokku E-R kl 10.00-18.00 ja PÜHAPÄEVAL kl 11.00-14.00. Kellele need ajad ei sobi, siis sellest pole suurt probleemi.
Loe ja uuri Ilmatsalu kohta veebist! Ilmatsalu rattarada, mis läbib olulisi linduse pesitsuspaiku, tasub avastamist. Rajale jäävad paisjärv, jõgi, kalatiigid, linnuvaatlustorn, 25 meetri pikkune kaarsild ja mitmed lõkkekohad.
Matka sihtkohas (raamatukogu juures) peate leidma vastuse kontrollküsimusele. Selleks ei pea tingimata raamatukogu siseruume külastama. (pole kindlasti esimene valik, sest raamatukogus töötavad sõbralikud ja rõõmsad inimesed :-)) Küsimuseks on: Milline asutus asub Ilmatsalu raamatukoguga ühise välisukse taga? (vastuse leiad uksesildilt)
Matkal osalemise registreerimine toimub Tartu Rattamatkade kodulehe kaudu (www.tarturattamatkad.ee)
Lähte raamatukogu eelkäijaks on 28. märtsil 1922. a asutatud Sootaga valla rahvaraamatukogu seltsi raamatukogu, milles oli esialgu 300 raamatut. Raamatukogu asus Puhtaleiva külas Lellatse koolimajas.
Pärast vallaseaduse täiendamist 1925. a pidi olema igas vallamajas raamatukogu, mida vallavalitsus oma eelarvest ülal pidas. Nii moodustati Sootaga valla avalik rahvaraamatukogu, mis asus Sootaga vallamajas. Raamatukogu juhatajaks oli vallasekretär Ludvig Valdmann. 1926. aastaks oli valla laenuraamatukogus ligi 500 raamatut, millele lisandusid umbes 500 rahvaraamatukogu seltsi raamatut. 1944. a suvel põles vallamaja maha ja enamus raamatuid hävis tules. Vähesed lugejate käes olnud raamatud toodi Lähtele endisesse Kaitseliidu majja.
Raamatukogu taasalustas oma tegevust 16. detsembril 1944 Äksi valla külaraamatukogu nime all Lähte rahvamaja ruumides.
Aastail 1952-1955 asus Lähte raamatukogu Puhtaleiva külas Kukulinna külanõukogu ruumides (endises Kikkuri talus), 1955-1958 Saadjärve MTJ-i klubi juures. 1960-1968 asus Lähte külaraamatukogu Äksi külanõukoguga ühes majas (endises Pooli talus) ning aastail 1968-1985 paiknes raamatukogu taas Sootaga sovhoosi Äksi osakonnas Kastli külas kultuurimajaga ühes hoones.
1985. a lõpus kolis raamatukogu Sootaga sovhoosi keskusesse viiekorruselise elamu neljatoalisse korterisse. 1991 a läks raamatukogu Tartu vallavalitsuse alluvusse ja 1993. a märtsis kolis Lähte raamatukogu Sootaga lastepäevakodu (praegu Lähte lasteaed) vasakusse tiiba.
1998 a lõpul sai raamatukogu arvuti, printeri ja sissehelistamisega Internetiühenduse. 1999. a osteti raamatukogule koopiamasin. 2001. a sügisest on Lähte raamatukogu lugejail võimalus kasutada Interneti püsiühendusega arvutit ja printerit. 2002. a liitus raamatukogu raamatukoguprogrammiga Urram ning alustas sama aasta detsembrist raamatute elektroonilist laenutamist. 2007 aasta lõpul oli Lähte raamatukogus 17475 teavikut ja 427 lugejat.
Suvel 2012 toimus Lähte raamatukogu ja Lähte Ühisgümnaasiumi raamatukogu ühinemine, tulemuseks uut tüüpi raamatukogu, mille nimetuseks Lähte Ühisraamatukogu. Suured uued ruumid rõõmustavad lugejaid ja töötajaid- Heili Tali ja Eve Tootsi. Teenindatakse kõiki Lähte Ühisgümnaasiumi õpilasi ja õpetajaid ning Tartu valla elanikke. Lugejatele avati raamatukogu 5.septembril 2012.
Igapäevaselt külastab Lähte raamatukogu üle 70 inimese. 2016.a. seisuga on Lähte Ühisraamatukogu oma 879 lugejaga Tartu maakonna suurima kasutajate arvuga maaraamatukogu.
Allikas: https://tmk.tartuvald.ee/?p=286
Tammistu raamatukogu on Tartu valla vanim raamatukogu.
Tammistu rahvaraamatukogu seltsi esimene üldkoosolek peeti 19.aprillil 1907. aastal Tammistu koolimajas, kuhu oli kogunenud 32 asutajaliiget. Seltsi esimeheks valiti Viktor Kapsta, raamatukoguhoidjaks kooliõpetaja Peeter Ilves. Esialgseks asukohaks sai Tammistu koolimaja, kus raamatukogu 13. mail ka avati, aasta lõpuks oli raamatukogul 62 lugejat ja 800 laenutust.
1910. aasta alguses valiti seltsi uueks esimeheks Karl Eduard Kangur, kes jäi sellele ametikohale 25 aastaks.
1911. aasta alguses tuli Liivimaa kubernerilt teade, et rahvaraamatukogusid ei lubata koolimajas pidada. Raamatute laenutamiseks omas majas andis loa kaupmees Johann Tamm.
1914. a alustati Tammistu seltsimaja ehitamist. Maja avati 28. juulil 1918.Maksuta lugemislaud tehti seltsimajja 30. novembril 1919. aastal, raamatud toodi Johann Tamme juurest üle alles 1922. aastal. Seesama maja on olnud kultuurikeskuseks kuni tänaseni.
Peale Teist maailmasõda tegutsesid kultuurimaja ja raamatukogu eraldi asutustena ühes majas.
Käesoleval aastal on raamatukogu taas kolimas – sedakorda vastrenoveeritud külamajja.
Allikas: https://tmk.tartuvald.ee/?p=286
Luunja raamatukogu – “Loeb, mida loed!”
- Asutatud: 1908, Aadress: Luunja, Puiestee 4.
- Koduleht: http://lohkvark.luunja.ee/
Luunja raamatukogu sündis seltsiliikumisest, mis algas Eestis 1860. aastail laulu- ja mänguseltside rajamisega ning jõudis 20. sajandi algul eriala- ja harrastusorganisatsioonideni. Uuteks nähtusteks olid raamatukoguseltsid, mis asutati otseselt raamatukogude toetamiseks ja ülevalpidamiseks.
Tartumaal sai raamatukoguseltside loomine alguse Luunja vallast: Tammistus 1907. a, Luunjas 1908. a ja Vesneris 1909. a. Nende seltside loomise eestvedajaks oli raamatukogunduse propageerija, tuntud riigimees Kaarel Eenpalu. Teisena loodud Luunja rahvaraamatukogu seltsi asutamiskoosolek viidi läbi 14. septembril 1908. Seltsi asupaigaks otsustati jätta Luunja koolimaja.
Aastail 1908-1911 paiknes raamatukogu koolimajas, 1911-1928 asuti vallamajas ning 1928. a viidi raamatud seltsimajja. Esimeseks raamatukoguhoidjaks oli kooliõpetaja Märt Teder. Kui võrrelda teiste lähikonna raamatukogudega, oli Luunjas raamatute hulk küllaltki suur. Seltsiliikumise kaotamispoliitika tulemusena sai selts vallavalitsuselt 23. oktoobril 1940. a kirja, milles anti teada, et vastavalt Eesti NSV rahvakomissaride nõukogu poliitharidustöö korraldamise määrusele (ENSV Teataja 1940, 24, 270) kuulub Luunja rahvaraamatukogu selts likvideerimisele.
Likvideeritud raamatukogu alustas uuesti oma tegevust alles 12 aasta pärast senisest asupaigast kilomeetreid eemal olevas Lohkva külas Lohkva raamatukoguna aastatel 1952-1978. Aastal 1978 koliti tagasi Luunjasse ja võeti vana nimi taas kasutusele.
- a loodi raamatukogu juurde jälle Luunja rahvaraamatukogu selts, mille põhikirjas märgitakse: “Selts tegutseb Luunja raamatukogu juures ja ühendab piirkonna kirjandus-, kultuuri-, ja koduloohuvilisi inimesi. Seltsi ülesanne on organiseerida üldkultuurilisi üritusi, K. E. Söödi nimelise lasteluule preemia väljaandmist ning Luunjaga seotud kultuuritegelaste mälestuse jäädvustamist.”
- aastal koliti taas. Raamatukogu jõudis tagasi endisesse, kuid sedakorda renoveeritud, mõisaaegsesse majja Luunja kaupluse vastas. Esimese korruse ruumides taastati mõisaaegsed uksed, orvad. Endistele samas majas olnud ruumidele sai raamatukogu seekord täpselt sama palju juurde.
Pidulik avamine oli 4. märtsil 2020 koos Henrik Visnapuu luulekogu „Talihari“ maratonlugemisega. Kaunis võlvkaarega koridoris avasime galerii nimega Jutt, mis on stiilne näitusepind Luunjaga seotud kunstnike tööde eksponeerimiseks.
Allikas: https://tmk.tartuvald.ee/?p=286
Nõo raamatukogu
Raamatu väärtust hindas kõrgelt Johann Woldemar Jannsen, kes oli üks tähtsamaid kultuuritegelasi Eestis 19. sajandil. Ta pidas vajalikuks, et igas peres oleks raamatuid ja igas vallas raamatukogu, kust võiks lugemisvara koju laenata.
Nõo lauluseltsi raamatukoguna 1927. a loodud Nõo raamatukogu asus endise kihelkonnakoolimaja ruumides. Fondis olevat olnud 1039 raamatut, neist 633 eksemplari ilukirjandust. Raamatulaenutajaks oli Helmi Ilisson. 1935. a võttis raamatkogu juhatamise enda peale koolijuhataja Edur Tasa.
- a alustas raamatukogu tööd Nõo valla keskraamatukoguna, juhatajaks oli Antonina Toots. Raamatukogu asus kunagise postkontori kõrval asuvas kahes ruumis. 1951. a võttis raamatukogu juhataja ameti enda peale Vidrik Ütt ning raamatukogu viidi külanõukogu täitevkomitee majja teisele korrusele. 1953. a 15. aprillist kuni jaanuarini 1956 oli raamatukogu juhatajaks Endla Kommussaar.
Aastail 1956-1959 töötas raamatukogus juhatajana Silvia Võsumägi (Voore), kes meenutab, et tol ajal oli raamatuid umbes 13 000 ja lugejaid 500 ringis. Raamatukogul oli ka rändkogusid – Tõravere puidutsehhis, Unipihas, Lenini-nimelise kolhoosi kontoris. Raamatukogu juhatajal tuli teha igaks riiklikuks tähtpäevaks loosungeid, näitlikku agitatsiooni, seina- ja välklehti. Ta korraldas koos õpetajate ja rahvamaja juhatajaga kirjandusõhtuid, temalt nõuti poliitilise kirjanduse soovitamist lugejatele.
Raamatukogu juhatajaks tuli 2. oktoobril 1972 Helle Voore (Toom), kes töötab sellel kohal tänaseni. Alates 1. jaanuarist 1977 läks Nõo raamatukogu Tartu rajooni TSN TK kultuuriosakonna alluvusse. Nõo valla alluvuses on raamatukogu alates 1. märtsist 1991. 1978. a jäi raamatukogusse üks töötaja – ainult juhataja.
16. novembril 2017 tähistas raamatukogu oma 90. aastapäeva.
Allikas: https://tmk.tartuvald.ee/?p=286
Melliste raamatukogu peab oma sünniajaks aastat 1920, mil Vana-Kastres asuva Kaagvere laulu-mängu seltsi juures alustati raamatute laenutamist. Raamatufond oli 1926. a aruande järgi 1108 eksemplari, laenutajana töötas Adelheid Schasmin.
Mäksa valla täitevkomitee otsusega reorganiseeriti 1945. a valla kultuuritöö ja määrati raamatukogu juhatajaks alates 15. veebruarist 1945 Leida Arend (Pilv). Raamatukogu tollased ruumid asusid vallamajaga ühise katuse all Poka külas (praegune Mäksa vallamaja hoone) ja raamatukogu nimetusekski oli Poka raamatukogu.
Aastal 1951 asus raamatukogusse tööle Eha Kusjakin, kes juhtis ka kolhoosi parteiorganisatsiooni. Raamatukogu uueks asukohaks sai Mellistes asuv rahvamaja (praegune kauplusehoone). Tol ajal hinnati raamatukogu panust näitagitatsiooni valmistamisel ja põllundusbrigaadides raamatuülevaadete esitamisel. Poka külaraamatukogule omistati 1962. a eesrindliku raamatukogu nimetus. Raamatukogu kolis taas – ühise katuse alla vallamajaga.
1979. a kolis raamatukogu Oraviku elamutsooni kortermajja nr 5 uutesse ruumidesse ja sai enda käsutusse kaks tuba.
Külastajate rohkus, raamatufondi kasv ja uuenenud töömeetodid hakkasid Mellistes nõudma aga suuremat põrandapinda. 2004. a valmis suurem (põrandapinda 200 m²) raamatukogu ja vaba aja veetmise koht, millel on keldrikorrusel ka lisaruum.
Suurteks raamatupidudeks on kujunenud Melliste raamatukogu 75. ja 80. juubeli üritused, Eesti Raamatu Aasta ettevõtmised, kirjanduslikud kohtumised Melliste algkoolis…
2017. aasta 10. oktoobrist töötab raamatukogu juhatajana Kätlin Link.
Allikas: https://tmk.tartuvald.ee/?p=286
Kõrvekülas asub Tartu maakonna keskraamatukogu.
Tartu rajooniraamatukogu asutati Eesti NSV Ministrite nõukogu 1951. a 15. aprilli määruse põhjal eesmärgiga teenindada Tartu linna ja rajooni elanikke ja anda metoodilist abi külaraamatukogudele.
1990. a nimetati asutus ümber Tartu maakonna keskraamatukoguks.
1991. a 1. jaanuarist läksid raamatukogud valdade ja linnade haldusalasse, raamatufondi üldine arvestus jäi endiselt keskraamatukogu teha.
1994. aastast võeti raamatukogu Tartumaa omavalitsuste liidu haldusalasse ja Kivi tn 1/Narva mnt 23 maja tagastati omanikule. Raamatukogu uueks asukohaks sai Luunja valla Lohkva küla, kus ruumid, suurusega 91 m², paiknesid endise Anne osakonna keskusehoones. Kultuuriminister määrusega nimetati 1998. a detsembris maakonna keskraamatukoguks Kõrveküla raamatukogu – asukoht Tartu vald, Kõrveküla.
1999. a 31. märtsil alustas raamatukogu tööd Tartu vallamajas. Raamatukogus oli viis töötajat, direktorina tegutseb Hele Ellermaa. Raamatukogu ülesandeks on Tartumaa elanike
raamatukogunduslik teenindamine, kogude komplekteerimine, elektroonilise andmebaasi koostamine, maakonna rahvaraamatukogude nõustamine ja täiendkoolituse organiseerimine.
Kõrveküla on alevik Tartu maakonnas, Tartu valla keskus. Kõrveküla asub 5 km Tartust põhja pool. Kõrvekülas on Kõrveküla põhikool, lasteaed, Kõrveküla raamatukogu ja Haava postkontor. Vana koolimaja hoone, mis on eravalduses, on helilooja ja koorijuhi Miina Härma sünnikodu. Vanas koolimajas on ka Miina Härma elukäiku tutvustav muuseum.
Alevikust 2 km loodes on Vasula järv. 2 km Narva suunda jääb Inglimägi (86 m). Kõrveküla nime on mainitud ürikuis aastast 1582 (Korwa nime all), alevik aastast 1977.
2019 aasta sarja sündmused:
TÄHELEPANU! MATK TOIMUB LAUPÄEVAL, 21.09.2019.
Kaheteistkümnes ja hooaja viimane matkapunkt on avatud Uhti Avatud Ateljees 21. septembril kell 11.00-14.00.
Kell 13.00 toimub peaauhinna (jalgratta) loosimine. Kõiki, kes osalenud vähemalt pooltel matkadel, ootab pisike auhinnake.
matkapunktides
Üheteistkümnes matkapunkt on avatud 08.09.2019 Luke mõisapargis asuva Kärnerimaja (mõisapargi kõige silmapaistvam ehitis) juures kell 11.00-14.00.
Luke mõisa ajalugu ulatub XIII sajandisse ja oma pika eksisteerimise jooksul on mõis näinud nii paremaid, kui halvemaid aegasid. Kõige hävitavam periood oli nõukogude aeg, mil mitmed hooned hävisid.
Luke Mõisa arengust hoolivad kodanikud tulid 2007. aastal kokku ning otsustasid oma jõud koondada ja asuda Luke mõisa taaselustama.
matkapunktides
Kümnes matkapunkt viib matkajad Varale, kus kontrollpunkt on avatud Vara mõisapargi loodusmaja (mõisa ait) juures kell 11.00-14.00.
Vara loodusmaja on Vara mõisa pargis asuv renoveeritud mõisaait, kus saab korraldada pere- ja kogukonnaüritusi, seminare ning mida saab ööbimiseks ka üürida. Vara Mõisaait asub Varalt 2 km Välgi poole sõites vasakut kätt puudesalus. (Vaata ka Google mapsist)
Vara Maanaiste Selts taasasutati 1994 a. Vara Perenaiste Seltsi õigusjärglasena (asutati 1928 a. ja tegutses 1940.aastani). Seltsil on umbes 40 liiget. Korraldatakse näitusi, puhkepäevi, õppereise ning loenguid erinevatel teemadel. Lisaks võetakse osa Sibulatee Puhvetitepäevast.
Üheksas matkapunkt on avatud 11. augustil Jääaja Keskuse juures kell 11.00-14.00.
Jääaja Keskus on kogu perele mõeldud põnev elamuskeskus. Seal on avastamisrõõmu igas vanuses külastajatele! See on ainulaadne elamuskeskus terves Baltikumis – seal saate tutvuda elusuuruses eelajalooliste loomadega ja kogeda elamuslikku ülevaadet sellest, kuidas on aastatuhandete jooksul kujunenud maailma ja Eesti loodus.
Kas mammut on karvane elevant? Millal tekkis Eestisse inimasustus? Kuidas muutub rannajoon ajas? Kas kliima soojeneb või hoopis külmeneb?
Milline on meie universumi kujunemislugu ja mis ootab meid ees tulevikus!
Jääaja Keskuse ekspositsioon pakub külastajale ülevaadet jääaja tekkepõhjustest ja mõjust maakerale, Eestile ja Vooremaale, tutvustab Eesti looduse ja inimasustuse arengulugu pärast viimast jääaega ning kliimamuutuste põhjuseid ja nende uurimist.
7s matkapunkt on avatud Järiste Veinitalus kell 11.00-14.00.
Järiste Veinitalu asub Aiamaa külas , Vaata Google kaarti ja https://veinitalu.wordpress.com/
Veinitalu tutvustab end nii: “Tegeleme viinamarja, õuna ja sõstra kasvatamisega. Valmistame veini ja siidrit. Populariseerime eestimaist viinamarjakasvatust ja veinikultuuri”. Alates 2018. aasta septembrist on Järiste Veinitalu ametlik veinitootja. Esimeste toodetega tullakse välja 2019. aastal. Seni on käima pandud siider ja punane viinamarja vein. Aastal 2018 toetas LEADER programm Järiste Veinitalu veini ja siidri valmistamiseks vajaminevate seadmete ja inventari soetamisel
Kaheksas matkapunkt on avatud Marjamaa Talus Vana-Kuuste külas kell 11.00-14.00.
Marjamaa Talu on marjaseim paik Eestimaal – talus toodetakse ligikaudu 100 tonni marju aastas. Talu asub keset Lõuna-Eesti metsi, kus toimub keskkonnasõbralik tootmine. Talul on ligikaudu 30 ha põllumaad, 6 ha metsa ja kaks tiiki.
Vaata asukohta ja ligipääsuteid Google kaartilt (otsingusõna: Tõnu Oksa Marjamaa Talu) ja loe lisaks www.marjamaatalu.ee.
Kuues matkapunkt on avatud Meeri Seltsimaja juures kell 11.00-14.00.
Meeri Seltsimaja asub mõistagi Meeri külas, Nõo-Meeri tee ääres ja seda on lihtne leida. Vaata Google kaarti ja www.meerikas.eu.
Meeri Küla Arendamise selts tutvustab end nii: “Meil on hea ja sõbralik kogukond ja puhas elukeskkond, kus külaelanik tahab elada ja kuhu külaline tagasi tulla.” LEADER toetuse abiga renoveeriti hiljuti seltsimaja küttesüsteem ja paigaldati maaküte.
Lorem ipsum dolor sit amet, consectetur adipiscing elit. Ut elit tellus, luctus nec ullamcorper mattis, pulvinar dapibus leo.